Kui on kustund viimne lootus,
läinud looja valguskiir.
Hinga sisse, lase valla,
julgel häälel lauluviis.
Kui sa seisad vihmakülvis,
kivid jalgel nagu puu,
mis lehti heidab nagu sulgi,
kuid on kange juureluu.
Ja tulgu tuuled, me siia jääme, meie juured siin võrsuvad,
metsast vastu kõuehääled taeva poole kajavad. Võtke kaasa õed ja vennad,
aeg on minna püsti pead, üle aasa tuul meid kannab,
meile annab lauluread. Ja tulgu tuuled, me siia jääme,
meie juured siin võrsuvad, metsast vastu kõuehääled taeva poole kajavad.
Kui on kustund viimne lootus, läinud looja valguskiir.
Ja tulgu tuuled, me siia jääme, meie juured siin võrsuvad,
metsast vastu kõuehääled taeva poole kajavad.
Ja tulgu tuuled, me siia jääme, meie juured siin võrsuvad,
metsast vastu kõuehääled taeva poole kajavad.
